MENTOR – olla või mitte olla?

15. august, 2016

Mentorite baaskoolitus: "Mentorlus - jagatud areng"

Mentoriks olemine võib olla eriline ja isegi uhke tunne, sest sind on valitud rolli kus sul on võimalus olla mentee arengutee juhiks. See on vägev tunne, sest neid mõtteid, kogemusi ja ideid mille abil oma menteed aidata on ju nii hiiglama palju.

Samas võib selline väljakutse panna iseennast vaatama teise pilguga, kus sisemine kriitik tõstab pead ja küsib – kas on sul ikka midagi pakkuda oma menteele? Kas selleks, et midagi anda peaksin ma olema ise täiuslik? Kas mul on üldse nägemus või süsteem kuidas olla hea mentor oma menteele?

Vahel alluvad inimesed oma sisemisele kriitikule ja võtad vastu otsuse MENTORIKS mitte hakata ning loobuvad sellest rollist enne kui mentorlussuhe alguse saab.

Sagedamini juhtub aga hoopis see, et inimene ei lase ennast sisekõnest kõigutada ja ütleb oma sisemisele kriitikule, et “loomulikult ma tean, kuidas olla mentor – mul on ju nii palju mida jagada!”. Siis aga võib sinu sisemine kriitik tõsta jälle pea ja öelda, et “Kas tõesti? Oled sa ikka kindel?”. See võib aga sinu enesekindluse kõikuma lüüa. Tekib küsimus, kas sellised mõtted tekivad ainult minul?

Võin sind siinkohal lohutada – sellised tunded ja mõtted on loomulikud ning väljendavad pigem sinu sügavat hoolivust, vastutustunnet ja valmisolekut olla oma menteele tõeline arengukaaslane.

Mida siis teha selle kriitikuga, et enesekindlalt ja põnevusega vastu minna oma uuele rollile – olla MENTOR? Tundub nagu lahingusse minek iseendaga. Vaja on kindlustada iseennast iseendaga,   oma eneseteadliku MINAGA.

Ka teoreetilise kirjanduses (David Clutterbuck, 2001) on välja toodud mentori kompetentsid ning esimese kompetentsina on nimetatud just mentori ENESETEADLIKKUST. Alles seejärel tulevad teised olulised omadused ja edukaks mentorsuhteks vajalikud kompetentsid nagu näiteks suhtlemisoskus, huumorimeel, soov arendada teisi, eesmärgikesksus, kontseptuaalne ja äriline mõtlemine, mentori soov pidevalt õppida ja areneda ning oskus juhtida suhteid.

Intelligentse Grupi tegevjuht EIKE TÕNISMÄE on kirjutanud mentorluse-teemal 2 raamatut ja olnud mentor mitmetele menteedele nii Eestis, kui väljaspool. Käesoleval hetkel on Eike nii mentori, kui mentee rollis ja võib oma kogemusest väita, et nii metoriks kui ka menteeks olemine on tõesti üks põnev ja rikastav aeg inimese elus. See on muutuste ja arengu aeg, mis toimub koguaeg kahepoolselt. Mõlemad osapooled on justkui “ kiirendis” – oma elu kiirema arengu tsüklis.

 

Küsisime Eike’lt kuidas on kõige parem valmistuda MENTORI rolliks? Eike vastas, et keskenduda tuleks eelkõige kolmele peamisele teemale: (1)

Esiteks, inimese sügvamale mõistmisele. Teiseks, süsteemile ja süsteemsusele. Kolmandaks tehnikatele ja tööriistadele.

  1. Inimese sügavam mõistmine – hea mentor mõistab iseennast ja oskab seeläbi mõista ka teisi inimesi. Ta teab kuidas erinevad inimtüübid mõtlevad ja mis neid tegelikult motiveerib. Ta teab kuidas inimese motivatsiooni ära tunda ja seda juhtida.
  1. Süsteem ja süsteemsus – hea mentor on süsteemne ning tal on mentorluse sessioonide juhtimiseks skeem, mis on ühelt poolt vaba, kuid samas aitab menteel iga kohtumisega jõuda lähemalt oma lõppeesmärgi juurde.
  1. Mentorluse erinevad tehnikad ja tööriistad – hea mentor tunneb mõningaid tehnikaid ja tööriistu. Läbi erinevat tehnikate ja tööriistade saab mentee avastada ja mentor kinni püüda olulisi arengukohti ning seeläbi viia need teadmised ühtsesse arengusüsteemi.

 

Kõiki neid teemasid võid kogeda mentorite baaskoolitusel, mis toimub 29.-30. augustil 2016 Tallinnas. Koolituse “Mentorite baaskoolitus” kohta on võimalik lähemalt edasi lugeda siit: http://intelligentne.ee/koolitused/mentorlus/mentorite-baaskoolitus/

Registreerimiseks kirjuta meile e-posti aadressil signe@intelligentne.ee või helista 5268296

Kohtumiseni Mentorite baaskoolitusel!