Emotsionaalsed ja käitumuslikud mõttemustrid esitavad juhile väljakutse – intervjuu Dr. Marilyn Atkinsoniga

18. veebruar, 2020

18. veebruaril, 2020 ilmus Äripäeva erilehes “Juhtimine” intervjuu Dr. Marilyn Atkinsoniga, mis on loetav siin: https://www.aripaev.ee/juhtimine/2020/02/18/emotsionaalsed-ja-kaitumuslikud-mottemustrid-esitavad-juhile-valjakutse?fbclid=IwAR35WQSAp-u2TlIjlcfXX4NMCcrFG05fw83qfDg8ZoH-IDe2s2FQRA2SYqM

Lisame täisartikli ka siia:

Emotsionaalsed ja käitumuslikud mõttemustrid saavad juhile väljakutseks

 

Inimeste vanad harjumuste süsteemid on just nagu doominokivid, mis üksteise järel kukuvad ja mõte jookseb nendega kaasa. Harjumuse muutmiseks kulub ca 3 nädalat, ütleb College International looja ja president dr Marilyn Atkinson.

 

Kui inimesed on passiivses olekus ning nende mõtteraamistikus on arusaamine, et “Mina küll seda teha ei oska/ei taha/ei saa” vajavad nad tuge, et liikuda passiivsest olekust aktiivsesse olekusse. Need on inimeste vanad harjumuste süsteemid, mis neid takistavad. ICF Estonia juhatuse liige ja coach Signe Tõnismäe uuris intervjuus dr. Marilyn Atkinsoniga, kuidas coach saab siinkohal muutuste protsessi toetada ja motivatsiooni hoida.

 

Kuidas hoida motivatsiooni nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil?

 

Marilyn Atkinson: Meeskonna coachidena me aitame inimestel näha kuidas nende käitumine muudab neid ümbritsevat keskkonda, mis on koheselt nähtav ja mõõdetav.  Alustades tööd uute meeskondadega aitame neile kõigepealt ülesehitada omavahelist koostööd, et see toetaks nende jätkusuutlikkust. Motivatsioon on siin võtmesõna.

 

Motivatsioon aga saab efektiivselt toimida vaid siis, kui ettevõtte laiem siht ja eesmärgid on omavahel ühenduses ja jätkusuutlikud. Samuti on oluline, et ka kõik ettevõtte väiksemad meeskonnad on kaasatud ühiste eesmärkide elluviimisele.

 

Just teadlikkus iseenda mõjust ja käitumisest võib  alguses  inimesi kõige enam ehmatada. Aitame inimestel välja töötada väga spetsiifilised eesmärgid nii individuaalsel tasandil kui ka organisatsiooni tasandil. Need on eesmärgid, mille üle ja mida tehes inimesed tunnevad uhkustunnet.

 

Inimestega töötades toetume alati neuroteadusele. Kui inimesed on passiivses olekus ning nende mõtteraamistikus on arusaamine, et “Mina küll seda teha ei oska/ei taha/ei saa” vajavad nad just tuge, et liikuda passiivsest olekust aktiivsesse olekusse. Need on inimeste vanad harjumuste süsteemid, mis neid takistavad  – just nagu doominod, mis üksteise järel kukuvad, jookseb inimese mõte sinna, mida ta ei taha, ei oska või ei julge ellu viia. Niipea aga kui inimesed hakkavad neile harjumustele nö vastu või muudavad neid, siis kõik muutub. Nende juhtimisoskus muutub, nende oskus meeskonnatööd teha muutub ja nende oskus toetada oma organisatsiooni jätkusuutlikult ka muutub.

 

Kui inimesed elavad oma visiooni järgi, siis kaovad nende elust ka vanad emotsionaalsed ja käitumuslikud mõttemustrid.  Nende asemele tekivad uued, tänaseid väärtuseid ja visiooni toetavad mõtteraamistikud, mis loovad inimesele sügavat rahulolu ja õnnetunnet.

 

Kui suureneb inimese  laiem teadlikkus oma sihist, sügavam rahulolu  oma eluga,

siis kandub selle mõju üle tema perele, organisatsioonile ja kogukonnale laiemalt.

 

Me ise ei pruugi olla oma mõjust teadlikud, aga kui me elame oma väärtustest ja laiemast sihist lähtuvalt, siis meie sisemisel rahulolul ja õnnetundel on ülekandeefekt kõigile, kes meie keskkonnas viibivad.

 

Visualiseerimine on kõige kiirem moodus, kuidas me saame muuta seda, kuidas meie meel ja aju meid ümbritsevat tajub. Läbi visualiseerimise me saame omavahel ühendada oma meele ja aju selliselt nagu neid ei ole kunagi varem ühendatud. See aitab meil üles ehitada uusi harjumusi, mis meid ja meie laiemat sihti teenib.

 

Teadusuuringud on näidanud, et harjumuse muutmiseks kulub ca 3 nädalat ja visualiseerimine on kõige kiirem moodus selle käivitamiseks. Meil on vaja vaid tugevat visiooni ning igapäevaselt 3-4 sekundilist meeldetuletust/visualiseerimist, et uus harjumus juurduks. Meie mõtteraamistik muudab seda, kuidas me käitume ning millele me tähelepanu pöörame igapäevaselt toimetades.

 

Coaching on protsess, mis olenemata oma pikkusest loob väärtust nii indiviidi, kui organisatsiooni tasandil. Sellel on ülekandeefekt nii perele, meeskonnale kui ka kogukonnale laiemalt. Coachid muudavad maailma üks vestlus korraga!

 

 

Viimasel dekaadil on Erickson jõudsalt laienenud ning on tänaseks esindatud juba 85 riigis üle terve maailma. Mis teeb Ericksoni lähenemise unikaalseks?

 

M:  Ericksoni coachingu mudel aitab inimestel jõudsalt edasi liikuda protseduurilisest mõtteraamistikust oma sisemise motivatsiooni ja laiema sihini.

 

Inimesed mõtlevad tihti läbi harjumuspäraste, protseduuriliste mõtteprotsesside, mis ei võimalda neil näha oma pimealasid, kitsaskohti ja seeläbi ka oma sisemist potentsiaali. Nii võivad jääda paljud head võimalused kasutamata ning sügav sisemine rahulolutunne saamata.

 

Me aitame inimestel üles ehitada tugevat sisemist motivatsioonisüsteemi – süsteemi, mis läbi küsimuste aitab inimesel ühendust saada oma laiema sihiga.

 

Inimesed räägivad endale sisemiselt tihti lugusid, mis on täis erinevaid põhjuseid miks nad ei saa midagi teha või saavutada. Vahel võib takistajaks olla ka hirm, mis võib väljenduda väga erineval moel.  Näiteks  võib olla hirm unistamise ees – kas mina tõesti võiksin selle saavutada? Samuti hirm läbikukkumise ees – mis siis, kui ma ei saa hakkama?. Või hirm teisi inimesi pahandada – mis siis, kui teistele ei meeldi see, mida ma teen?

 

Ericksonil on küsimuste süsteem, mille kaudu saab inimene üle takistustest, mis  ilmnevad projekti erinevates etappides. Projekt võib olla  nii tööalane, kodu  puudutav,  suhtealane või mõni muu projekt.

 

 

Kuidas te seda teete? Mis vahe on teie lähenemisel ja klassikalisel coachingul?

M: Coaching on küll alles lapsekingades, kuid juba on välja kujunenud erinevad suunad. Kui me vaatame klassikalist coachingut, siis suur osa sellest piirdub konkreetsete  eesmärkide püstitamisele  ja tulemuste saavutamisele. Oluliselt vähem    pöörab klassikaline coaching tähelepanu inimese sisemisele energiale, tema sügavamale motivatsioonile ja laiemale perspektiivile.

 

Eriksoni lähenemine keskendub inimesele terviklikult ehk holistiliselt. Me kasutame oma lähenemises väga palju neuroteaduse viimaseid teadmisi, erinevaid visualiseerimise ja kaardistamise tehnikaid ning küsimuste küsimise süsteemi. Selline lähenemine aitab inimestel maksimaalselt kasutada oma vasakut ja paremat ajupoolkera ning lahendada teele ettetulevaid takistusi süsteemselt.

Me aitame juhtidel märgata pimealasid, et nad oleksid võimelised inspireerima oma inimesi pikemas perspektiivis. Kui juht tunneb ära oma pimealad ning ehitab sinna kõrvale toetava harjumuste süsteemi koos laiema visiooniga, siis suudab ta luua väärtuspõhise töökeskkonna, mis on ühenduses nii tema laiema sihi kui töökaaslaste rahuloluga.

 

Inimestel on tihti sügaval sisemuses olemas väga kindel siht, mille suunas nad soovivad liikuda, aga meil puudub oskus teha sellest projekt, mida annab ellu viia.

 

Me mitte ainult ei tööta tugeva ja hea visiooni kättesaamise nimel, vaid selle nimel, et see visioon püsiks tugev ja kindel kogu projekti rakenduslike etappide jooksul. Eriti  oluline on see siis, kui teele tekkivad esimesed takistused või kõhklused, probleemid või mured.

 

Igasugune muutus, mis nõuab inimestelt harjumuste muutmist võtab aega. Meie coachidena, oleme juhtidele toeks ning aitame neil püsida sellel rajal, mis nende laiemat tihti kõige paremini teenib.

 

Neuroteadusele keskendunud lähenemine koos tõhusate  protsesside ja küsimuste küsimiste süsteemiga on see, mis teeb lahenduskeskse coachingu lähenemise nii tõhusaks.

 

Dr. Marilyn Atkinson on maailma ühe suurima coachingu kooli, Erickson College International, looja ja president. Ta on lahenduskeskse coachingu suuna üks teerajajatest ning tema poolt loodud coachingu baasõppes “The Art & Science of Coaching” on osalenud ligi 50 000 inimest üle terve maailma. Legendaarse psühhoterapeudi Milton Erickson’ endise õpilasena ja lahenduskeskse suuna tulihingelise arendajana on Marilyn inimesi innustanud ja käivitanud juba 1985. aastast, kui loodi Erickson College International.