Blogi
Teadveloleku võlu
Teadvelolek ehk ärksameelsus (i.k mindfulness) tekitab paljudel seda harrastavatel inimestel hea ja kerge tunde. Erinevate uuringute järgi vähendab teadveloleku harjutamine läbipõlemise riski, depressiivsust, stressi ja ärevust ning samal ajal suurendab heaolu ja õnne taset, parandab und ja aitab ennetada paljude haiguste väljakujunemist.
Kogenud teadveloleku harjutuste harrastajad on öelnud, et igapäevases kiiruses suudavad nad tänu järjepidevale kohaloleku harjutamisele olla rohkem teadlikud, rahulikud ja keskendundud, mis väljendub postiivselt nende pere- ja tööelus.
Mindfulnessi on siiani kasutatud pigem töövälisel ajal. Üha enam on aga uuendusmeelsemad ettevõtted toonud teadveloleku põhimõtted igapäevasesse töökeskkonda. Ameerika Ühendriikide suurima käibega ettevõtted on koondunud ühisnimetaja Fortune 500 alla. Uuringud näitavad, et suurem osa nende ettevõtete juhtidest kasutavad igapäevaselt lihtsaid ja efektiivseid mindfulnessi harjutusi, et juhtida paremini oma emotsioone ja teha teadlikumaid otsuseid. Selle kaudu on neil võimalik näha oma ettevõtte laiemat perspektiivi ja visiooni.
Kust mindfulness pärineb?
Teadliku meele treenimisega seotud alad nagu jooga, tai chi, qigong ja samuti mindfulness pärinevad budistlikest traditsioonidest ja on olnud kasutusel juba iidsetest aegadest. Mindfulnessi teadusliku poolega tegelevad spetsialistid on mindfulnessi põhjalikumaks uurimiseks töötanud välja budistidest inspireeritud MBSR (ingl. Mindfullness Based Stress Reduction) meetodi, mis aitab mõõta teadveloleku harjutamise reaalset kasu numbrites.
Jon Kabat-Zinn, doktorikraadiga mikrobioloog, kes oli õppejõud 1970. aastatel Massachusettsi Ülikooli Meditsiinikeskuses, katsetas patsientide peal mindfulness’i põhiprintsiipe. Sellest innustatuna, aitas ta välja töötada MBSR programmi ning saavutas häid tulemusi krooniliste valudega ning teiste raskete diagnoosidega patsientidel. Kuigi mindfulness haigust terveks ei ravinud, aitas see kaasa põletiku tekkimise eest vastutavate molekulide hulga lühiajalisele vähenemisele ning üldise enesetunde paranemisele. Kogenud patsienditest praktiseerijatel vähendas juba ühepäevane intensiivne teadvelolekutreening põletikuga seotud geenide aktiivsust.
Kabat-Zinn on korduvalt oma töödes rõhutanud, et MBSR, vaatamata oma budistlikule päritolule, on konkreetsete mindfulnessi tööriistade kogum ja mitte üks religiooni vorme.
Huvi korral on igaühel võimalik omandada lihtsad mindfulnessi harjutused ja nende regulaarsel praktiseerimisel muuta oma elu teadlikumaks ja rahuldustpakkuvamaks.